"Meie oma kanala" 04. апреля Riina
Kosklat kutsutakse meremehe kanaks. Kuid kosklad elavad ja pesitsevad ka sisemaal: Laupa kooli pargi puuõõnsustes koorub igal kevadel mitu pesakonda kosklapoegi., kes ema sabas ruttavad seejärel jõevette ujuma.
Nüüd valmistas Alandro neile pesakasti, mis suuruselt näeb välja kui kanade magala. Õpetaja Helmut Bachmani abiga kinnitati see jõe kaldal kasvava vana pärna otsa.
Alandro kirjeldab:
Tegin pesakasti kooli parki, sain teada milline näeb välja sõtkas ja koskel. Ehituses olid mulle kõik tööriistad ja asjad tuttavad, sest olen neid varem ka kasutanud.
Jääkoskel
Välimus
Jääkoskel on suur ja ebapardilikult sale lind. Tal on pikk ja peenike nokk ning pikk kael. Ta pikkus on umbes 60 sentimeetrit ja tal on nokk ja jalad erepunased ning
on silmatorkavalt valged tiivad.
Toitumine
Jääkoskel sööb enamasti kala, aga on ka nähtud, et ta on söönud limuseid ja putukaid. Sügisel, kui kosklad on valmis lendama lõunasse kogunevad nad suurtesse parvedesse.
Eluviis
Jääkoskel teeb endale pesa veekogude ligidale vanade puude õõnsustesse, 1-18m maapinnast. Vahel teeb ta pesa ehitistesse, varemetesse või lihtsalt põõsa alla
maapinnale. Võib ka kasutada suur-kirjurähni vanu pesi. Kasutab meeleldi ka pesakaste. Tal peavad olema suure avaga pesakastid, sest muidu ta ei mahu sisse.
Sõtkas
Välimus
Pikkus 42-50 cm. Pea jäme ja kõrge. Täiskasvanud isaslinnul on tume pea roheka läikega, silma all asub hästi nähtav valge laik, seljaosa on mustjas, küljed, rind ja kõhuosa valged.Emaslinnu ja puhkesulestikus isaslinnu pea on pruun ning sulestik tuhkhall.
Toitumine
Sõtkas sööb ülekaalus väikseid kalu, putukaid ja nende vastseid, limused ning vähilaadseid.
Eluviis
Elupaigana eelistab sõtkas järvi, veehoidlaid ja suuri jõgesid, aga elab ka meres.
Kosklat kutsutakse meremehe kanaks. Kuid kosklad elavad ja pesitsevad ka sisemaal: Laupa kooli pargi puuõõnsustes koorub igal kevadel mitu pesakonda kosklapoegi., kes ema sabas ruttavad seejärel jõevette ujuma.
Nüüd valmistas Alandro neile pesakasti, mis suuruselt näeb välja kui kanade magala. Õpetaja Helmut Bachmani abiga kinnitati see jõe kaldal kasvava vana pärna otsa.
Alandro kirjeldab:
Tegin pesakasti kooli parki, sain teada milline näeb välja sõtkas ja koskel. Ehituses olid mulle kõik tööriistad ja asjad tuttavad, sest olen neid varem ka kasutanud.
Jääkoskel
Välimus
Jääkoskel on suur ja ebapardilikult sale lind. Tal on pikk ja peenike nokk ning pikk kael. Ta pikkus on umbes 60 sentimeetrit ja tal on nokk ja jalad erepunased ning
on silmatorkavalt valged tiivad.
Toitumine
Jääkoskel sööb enamasti kala, aga on ka nähtud, et ta on söönud limuseid ja putukaid. Sügisel, kui kosklad on valmis lendama lõunasse kogunevad nad suurtesse parvedesse.
Eluviis
Jääkoskel teeb endale pesa veekogude ligidale vanade puude õõnsustesse, 1-18m maapinnast. Vahel teeb ta pesa ehitistesse, varemetesse või lihtsalt põõsa alla
maapinnale. Võib ka kasutada suur-kirjurähni vanu pesi. Kasutab meeleldi ka pesakaste. Tal peavad olema suure avaga pesakastid, sest muidu ta ei mahu sisse.
Sõtkas
Välimus
Pikkus 42-50 cm. Pea jäme ja kõrge. Täiskasvanud isaslinnul on tume pea roheka läikega, silma all asub hästi nähtav valge laik, seljaosa on mustjas, küljed, rind ja kõhuosa valged.Emaslinnu ja puhkesulestikus isaslinnu pea on pruun ning sulestik tuhkhall.
Toitumine
Sõtkas sööb ülekaalus väikseid kalu, putukaid ja nende vastseid, limused ning vähilaadseid.
Eluviis
Elupaigana eelistab sõtkas järvi, veehoidlaid ja suuri jõgesid, aga elab ka meres.
